Oma järgnevas mõttekäigus peatun identiteedivargusel. Ja seda osas, mis puudutab e- identiteeti. Eesti elanikul on see mugavusharjumus, kus peamiste igapäevaste asjaajamiste toimetamiseks ei pea arvuti tagant lahkuma ja seda saab teha kas ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID toel. PIN 1 ja isiku tuvastamine panka logimiseks tehtud. PIN 2 ja makse teele saadetud. Selle teenuse püstipanemise ja –hoidmise tagamaad on keerulised ning kallid. Oleme harjunud sellega, et siin ei saa midagi valesti minna, sest a) tehnoloogia on kontrollitud ja pidevalt auditeeritav, b) koolitustuge pakub Riigi infosüsteemi ameti koduleht www.id.ee ja alati saab üle küsida ning c) reeglid on paigas – õiguslik keskkond dikteerib nõuded, audiitorid valvavad järele ja vahendi saab see isik oma valdusesse ainult siis, kui ta on tõendanud, et tema on seda õigustatud saama ja omama. Aga ikka läheb midagi valesti ja selleks on nõrgim lüli ahelas – inimene ise. Kas see, kui ma võtan vanaema ID-kaardi ja aitan tal digiloo
Posts
- Get link
- Other Apps
Teadlikkus sellistest lahendustes on üldjuhul inimestel, kellel pole vajadust taoliste lahenduste järele, pea olematu. Nii ka minul. Midagi justkui olin kuulnud ja üldjoontes teadnud, et miski ju on olemas, kuid mis täpselt? Seda enam on ootamatu teadvustada, et tegemist on ju täiest omaette tehnoloogia suunaga, areneva valdkonnaga ja äärmiselt põnevaga, millest on kasutusala ka neile, kellel võib-olla konkreetne füüsiline puue puudub. Mina leidsin koostöös sõbra Google’ga sellise põneva lahenduse nagu smart glasses ehk targad prillid 1 . Araabia Ühendemiraatide ühes ülikoolis rühm teadlasi töötasid välja tehisintellekti tehnoloogiat kasutades sellised nutikad prillid, mis suudavad nägemispuudega inimeste abistamiseks nägusid „lugeda“ ja tuvastada. Lahendus koosneb prillidest ja nutitelefonist. Need kaks seadet suhtlevad omavahel ja selleks ei vajata internetiühendust. Kui inimene tahab midagi lugeda kuskilt paberilt, siis seade on võimeline edastama kirjas olevat teksti 95%-lise täps
- Get link
- Other Apps
Oma kogemuste pinnalt on keeruline arutleda arendus- ja ärimudelitest mõne projekti näitel, kuna praktiline kokkupuude on seni olnud veel noor ja mahukat teadmist kaasa võtta pole olnud. Aga kuulu põhjal peatun esmalt arendusmudelitest kosemudelil (waterfall). Veel kümme aastat tagasi oli sellel mudelil tugevam minek kui täna. Täna paistab olevat hääbumas. Tegemist oli ühe riikliku suurprojektiga, kus püüti kaasajastada (mitte siis luua) ühte kõiki Eesti elanikkonda teenindavat äriskeemi ja seda toetavat tehnilist lahendust. Algas see tänaseks veidi üle 10 aasta tagasi kahurväe mehitamisega arenduse esimese faasi tarbeks. See tähendab, et tööle rakendati täiemahuline analüüsifaas, mille tulemina valmis enam kui poole aasta jooksul väga põhjalik kaardistus sellest, mida äril vaja hõlmates kõiki selle tulemi etappe – nii rakendaja menetluslikku osa, aruandlust ja analüüsisüsteemi kui ka siis juurdepääsuõiguste lahendust. Ja seda siis mitte lihtsalt tervikliku analüüsina, vaid detailana
- Get link
- Other Apps
Kuidas saada häkkeriks? Veidi teistsugune lugemistükk seda enam, et eesmärk omaette – kuidas saada häkkeriks – on küsitava väärtusega. Vähemalt tava arusaamisele. Häkkeri definitsioon „laiatarbekaubana“ võrdub ikkagi eelkõige artikli autori mõistes kräkkimisena. Meedial on tohutu võim ja pahatahti on see võim pealiskaudne ning eksitav – sama ka häkker vs kräkker suunal. Häkkeri mõtet ja mõtteviisi lahti seletades on artikli autor Eric S. Raymond otsekohene ja selge. Tuleb välja, et laias laastus peaks ja võiks häkkimist vaadata kui mõtteviisi ja isegi elustiili tooteid ja asju edasi arendada või luua – aga mitte uuesti luua sama asja. Ehk alati peaks olema sees suund parendamisele, edasiliikumisele. „Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda“, ütleb Raymond justkui ühe alustõena. Alati see nii must-valge siiski ei ole. Probleemi uuesti lahendades võid jõuda teise ja palju lihtsama, loogilisema ja väärtuslikuma lahenduseni. Võimalik, et autori seisukohast on juba see käsitletava
- Get link
- Other Apps
Milline on hea IT-juht? Ideaal on vaid paberil ja õpikutes, reaalne elu koosneb aga inimestest oma tugevuste ja nõrkustega. Küsimus on selles, millised omadused hetkel prevaleerivad ning milline omadus konkreetses keskkonnas sobivaim. IT-juhti iseloomustades mõtlen kahele Eestis töötavale juhile. Üks neist on pikaajalise kogemusega riigiteenistuja kuuludes tippjuhtide ringi ning teine konkreetse meeskonna juhina töötav erasektori esindaja. Algatuseks tippametnikust IT-juhist. Teda võiks minu hinnangul iseloomustada terminiga juht (leader) – tal on üsna selge ja ambitsioonikas pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda. Sihtide seadmisel on ta innukas, „raamidest“ väljapoole mõtteviisiga ning tahtega asju teha ning muuta. Oma sorava ja sõbraliku-toetava jutuga suudab ta kaasa haarata meeskondi. Ka on minu hinnangul tema iseloomustamiseks paslik kasutada väljendit juht kui arengumootor. Ta on ise uudishimulik, avatud muutustele ja suudab seda oma töökeskkonda kaasa tuua. Mille vastu ta aga aeg-aj
- Get link
- Other Apps
Kas poff või käsitööline? Vaatamata sellele, mida teema tutvustuseks lugesin, olen jätkuvalt veendunud, et hea käsitööline on proff. Näited sellest, kuidas käis kaheksakümnendatel „tarkvarakonservide“ tootmine ei iseloomusta minu jaoks kuidagi käsitöölist, vaid oskustöölist. Ja oskustööline on keegi muu kui seda on käsitööline. Kui läheneda nurga alt, et ka käsitöölisi on erinevaid ja siiski iga käsitööline ei pruugi olla proff – siis ka see on õige. Hea – selle sõna kõige puhtamas tähenduses – käsitööline on tõeline proff. Selline tegija paneb oma tootesse, teenusesse või töösse tükikese oma kirest, teeb seda hinge ning sügavusega. Tulemus on perfektne, huvitav ja väikese iseloomuliku „kiiksuga“ – eristuv. Käsitöölised teevad pealtnäha palju selliseid sarnaseid tooteid, kuid lähemal uurimisel hakkab silma hea käsitöölise (minu jaoks võrdub see profiga) detailipuhtus ja kvaliteet. Päri olen ka sellega, et hea käsitöölise juurde peab käima haritus. Kui ikka toode on briljantne igas mõt
- Get link
- Other Apps
Millised on üldse populaarsemad copyleft i litsentsid? Populaarseim copylefti litsents on endiselt GPL, mille Stallman avaldas 1988. aastal [1] . GPL on edasi arenenud ja uusim versioon on GPLv3. Copylefti litsents muudab kohustuslikuks kogu tarkvara lähtekoodi levitamise, mis põhineb varasematel copylefti teostel. Ehk siis selline tarkvara võimaldab kasutajal tarkvara käitada, muuta, kopeerida ja levitada tingimusel, et lähtekood jääb avatuks ja avalikult kättesaadavaks. Võib tunduda teisiti, kuid ka copylefti litsents antakse autoriõiguse regulatsioonide alusel. Parim viis erinevate avatud lähtekoodiga litsentside eristamiseks on kaaluda kolme küsimust: kas sind huvitab see, kuidas sinu koodi muudetakse; kas sul on seotud tarkvara patente või kas hoolid sellest, kuidas sinu nime mainitakse või ei mainita, kui keegi sinu koodi kasutab? [2] GNU General Public License (GPL) on selline copylefti litsents, mille puhul on igati selle jagamine, kasutamine, modifikats