ITSPEA Ratnik Blogi

 Teadlikkus sellistest lahendustes on üldjuhul inimestel, kellel pole vajadust taoliste lahenduste järele, pea olematu. Nii ka minul. Midagi justkui olin kuulnud ja üldjoontes teadnud, et miski ju on olemas, kuid mis täpselt? Seda enam on ootamatu teadvustada, et tegemist on ju täiest omaette tehnoloogia suunaga, areneva valdkonnaga ja äärmiselt põnevaga, millest on kasutusala ka neile, kellel võib-olla konkreetne füüsiline puue puudub. Mina leidsin koostöös sõbra Google’ga sellise põneva lahenduse nagu smart glasses ehk targad prillid 1 . Araabia Ühendemiraatide ühes ülikoolis rühm teadlasi töötasid välja tehisintellekti tehnoloogiat kasutades sellised nutikad prillid, mis suudavad nägemispuudega inimeste abistamiseks nägusid „lugeda“ ja tuvastada. Lahendus koosneb prillidest ja nutitelefonist. Need kaks seadet suhtlevad omavahel ja selleks ei vajata internetiühendust. Kui inimene tahab midagi lugeda kuskilt paberilt, siis seade on võimeline edastama kirjas olevat teksti 95%-lise täps

  Oma kogemuste pinnalt on keeruline arutleda arendus- ja ärimudelitest mõne projekti näitel, kuna praktiline kokkupuude on seni olnud veel noor ja mahukat teadmist kaasa võtta pole olnud. Aga kuulu põhjal peatun esmalt arendusmudelitest kosemudelil (waterfall). Veel kümme aastat tagasi oli sellel mudelil tugevam minek kui täna. Täna paistab olevat hääbumas. Tegemist oli ühe riikliku suurprojektiga, kus püüti kaasajastada (mitte siis luua) ühte kõiki Eesti elanikkonda teenindavat äriskeemi ja seda toetavat tehnilist lahendust. Algas see tänaseks veidi üle 10 aasta tagasi kahurväe mehitamisega arenduse esimese faasi tarbeks. See tähendab, et tööle rakendati täiemahuline analüüsifaas, mille tulemina valmis enam kui poole aasta jooksul väga põhjalik kaardistus sellest, mida äril vaja hõlmates kõiki selle tulemi etappe – nii rakendaja menetluslikku osa, aruandlust ja analüüsisüsteemi kui ka siis juurdepääsuõiguste lahendust. Ja seda siis mitte lihtsalt tervikliku analüüsina, vaid detailana

  Kuidas saada häkkeriks? Veidi teistsugune lugemistükk seda enam, et eesmärk omaette – kuidas saada häkkeriks – on küsitava väärtusega. Vähemalt tava arusaamisele. Häkkeri definitsioon „laiatarbekaubana“ võrdub ikkagi eelkõige artikli autori mõistes kräkkimisena. Meedial on tohutu võim ja pahatahti on see võim pealiskaudne ning eksitav – sama ka häkker vs kräkker suunal. Häkkeri mõtet ja mõtteviisi lahti seletades on artikli autor Eric S. Raymond otsekohene ja selge. Tuleb välja, et laias laastus peaks ja võiks häkkimist vaadata kui mõtteviisi ja isegi elustiili tooteid ja asju edasi arendada või luua – aga mitte uuesti luua sama asja. Ehk alati peaks olema sees suund parendamisele, edasiliikumisele. „Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda“, ütleb Raymond justkui ühe alustõena. Alati see nii must-valge siiski ei ole. Probleemi uuesti lahendades võid jõuda teise ja palju lihtsama, loogilisema ja väärtuslikuma lahenduseni. Võimalik, et autori seisukohast on juba see käsitletava