Oma kogemuste pinnalt on keeruline arutleda arendus- ja ärimudelitest mõne projekti näitel,

kuna praktiline kokkupuude on seni olnud veel noor ja mahukat teadmist kaasa võtta pole

olnud. Aga kuulu põhjal peatun esmalt arendusmudelitest kosemudelil (waterfall). Veel

kümme aastat tagasi oli sellel mudelil tugevam minek kui täna. Täna paistab olevat

hääbumas. Tegemist oli ühe riikliku suurprojektiga, kus püüti kaasajastada (mitte siis luua)

ühte kõiki Eesti elanikkonda teenindavat äriskeemi ja seda toetavat tehnilist lahendust. Algas

see tänaseks veidi üle 10 aasta tagasi kahurväe mehitamisega arenduse esimese faasi tarbeks.

See tähendab, et tööle rakendati täiemahuline analüüsifaas, mille tulemina valmis enam kui

poole aasta jooksul väga põhjalik kaardistus sellest, mida äril vaja hõlmates kõiki selle tulemi

etappe – nii rakendaja menetluslikku osa, aruandlust ja analüüsisüsteemi kui ka siis

juurdepääsuõiguste lahendust. Ja seda siis mitte lihtsalt tervikliku analüüsina, vaid

detailanalüüsina. Kulmineerus see tohutu mammutdokumendina, mis kirjeldas kiki

ärinõudeid detailsete selgituste ja protsessiskeemidena ning kulmineerus mitmesaja

leheküljelise „uurimistööna“. Kõik olid rahul ja õnnelikud. Kui pool aastat ja rohkemgi oli

tublide analüütikute sahistamine paberile saanud, sai südamerahuga järgmisesse etappi

liikuda – ehk siis disaini. Valdkond, mida uuendada sellisel moel püüti, oli aga reguleeritud

hästi mitme eriseaduse poolt oma tohututes detailides ja õige pea saadi aru, et juba

disainifaasi jõudes, tuli hakata analüüsitööd kohendama ja muutma. Hämming oli niivõrd

suur, et kogu arendusprotsess takerdus ja isegi tänaseks ei ole kogu see tookord lahendada

püütud maailm ei äriliselt ega tehnoloogiliselt uuendatud. Küll jah selle komponente on

uuendatud ja kaasajastatud väleda ehk siis agiilse arendusmudeli toel, kuid valmis ei saa see

„Tallinna linn“ kunagi.

Tarkvara ärimudelitest rääkides meenub esimesena SaaS mudel – tarkvara kui teenus oma eri

variatsioonides. Ehk siis tarkvarateenus kolmandatele osapooltele üle internati ja tavaliselt

igakuise liitumistasu eest. Tuntuim minu jaoks igapäevases kasutuses lõpptarbijana Google

Apps lahendused (kuna olen suht Apple-kauge inimene). Mugavuse sellisele lahendusele

annab just see, et ei pea midagi oma seadmesse installeerima ja juurdepääsu saad logides oma

kontoga (ehk siis konto loomise ja haldamise vaev).

https://www.bigcommerce.com/blog/saas-vs-paas-vs-iaas/#the-three-types-of-cloud-computing-service-

models-explained