Millised on üldse populaarsemad copylefti litsentsid? Populaarseim copylefti litsents on endiselt GPL, mille Stallman avaldas 1988. aastal[1]. GPL on edasi arenenud ja uusim versioon on GPLv3. Copylefti litsents muudab kohustuslikuks kogu tarkvara lähtekoodi levitamise, mis põhineb varasematel copylefti teostel. Ehk siis selline tarkvara võimaldab kasutajal tarkvara käitada, muuta, kopeerida ja levitada tingimusel, et lähtekood jääb avatuks ja avalikult kättesaadavaks. Võib tunduda teisiti, kuid ka copylefti litsents antakse autoriõiguse regulatsioonide alusel.

 

Parim viis erinevate avatud lähtekoodiga litsentside eristamiseks on kaaluda kolme küsimust: kas sind huvitab see, kuidas sinu koodi muudetakse; kas sul on seotud tarkvara patente või kas  hoolid sellest, kuidas sinu nime mainitakse või ei mainita, kui keegi sinu koodi kasutab?[2]

 

GNU General Public License (GPL) on selline copylefti litsents, mille puhul on igati selle  jagamine, kasutamine, modifikatsioonid soositud. On piiramatu kasutusega ja avatud lähtekoodiga. Kindlasti loaga laialt levitada ja null-hinnaga.

 

Kui GPL on lubatud kasutada vaid juhul, kus kõik selle tuletised viiakse sama litsentsi alla, siis Mozilla Public License 2.0 lubab ka linkimist äriliste teekidega. Selle kaubamärgi kasutamine on piiratud, samas GNU GPL puhul see piiranguks ei ole.

 

 

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

 R. Falkvinge’i ja C. Engströmi teoses The Case for Copyright Reform toodud lahendusi hindama asudes on tähelepanuväärne, et teos ise on justkui avaldatud juba 2012. Huvitav oleks tutvuda analüüsiga, kas ja mida on autoriõiguses pea 10 aastat hiljem muutunud ja kas ka suunas, kus autorid on autoriõigustele positiivset mõju prognoosinud. Tundmata kehtivat autoriõigusega seonduvat regulatsiooni, tundus atraktiivne ettepanek Free Non-Commercial Sharing. Tõsi on see, et igapäevaselt käib tohutu info vahetus, kus jagatakse omavahel filmiklippe, muusikavideosid või -palasid, maastikuvaateid, kokkuvõtteid, õpetusi-juhiseid või lihtsalt kellegi tähelepanuväärse tsitaati. Tervemõistuslik on lähenemine, kus erakasutuseks – isikute endi vahel – selline teabe jagamine ja vahetamine on tasuta ja teadmisega, et kellegi autoriõigusi sellega ei rikuta. Iseküsimus on, kus jookseb piir erakasutuse ja ärilisel eesmärgil kasutamise vahel. Tõenäoliselt selle piiri paikaloksutamine on kohtusüsteemi töö. Huv
Read more
Milline on hea IT-juht? Ideaal on vaid paberil ja õpikutes, reaalne elu koosneb aga inimestest oma tugevuste ja nõrkustega. Küsimus on selles, millised omadused hetkel prevaleerivad ning milline omadus konkreetses keskkonnas sobivaim. IT-juhti iseloomustades mõtlen kahele Eestis töötavale juhile. Üks neist on pikaajalise kogemusega riigiteenistuja kuuludes tippjuhtide ringi ning teine konkreetse meeskonna juhina töötav erasektori esindaja. Algatuseks tippametnikust IT-juhist. Teda võiks minu hinnangul iseloomustada terminiga juht (leader) – tal on üsna selge ja ambitsioonikas pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda. Sihtide seadmisel on ta innukas, „raamidest“ väljapoole mõtteviisiga ning tahtega asju teha ning muuta. Oma sorava ja sõbraliku-toetava jutuga suudab ta kaasa haarata meeskondi. Ka on minu hinnangul tema iseloomustamiseks paslik kasutada väljendit juht kui arengumootor. Ta on ise uudishimulik, avatud muutustele ja suudab seda oma töökeskkonda kaasa tuua. Mille vastu ta aga aeg-aj
Read more
  Traditsioonilise meedia all mõistame eelkõige raadiot, televisiooni, ajakirjandust. Võib vast tõdeda, et ega pealekasvav põlvkond ei ole enam sugugi sama tarbija meediale kui seda meie emad või vanaemad. Samas on traditsiooniline meedia uudiste edastuskanalina endiselt põnev uurimisobjekt ja ühe selle leiuna on tänases internetti kolinud uudistevoo kõrval hinnatud efektiivseks traditsioonilist meediat just reklaamsõnumite edastamises 1 . Uus meedia on muutnud vana meediat kardinaalselt - tuntumateks näideteks võib pidada veebiväljaandeid, ajaveebe, artikleid, reklaami, videomänge, sotsiaalmeediat. Näiteks sotisaalmeedia - mille sisu loovad osalejad ning milles inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetes kogukondades ja võrgustikes 2 – on võtnud märkimisväärse koha ja tarbijaskonna traditsiooniliselt meedialt. Inimesed soovivad lisaks uudiste kuulamisele, ilusate piltide vaatamisele või ajakirjade sirvimisele ka ise kaasa rääkida, arvata, küsida ja kommenteerida.
Read more