Huvitavaid fakte tehnoloogia arengust:


Räägitakse, et juba 1800.ndate alul loob üks Prantsusmaa kuduja ja kaupmees kangastelje, mis kasutab puidust perfokaarte, et automatiseerida oma kanga disaini – st et saada sarnaseid kujundeid oma kangale hulgi. Varased arvutid kasutasid sama loogikat. Umbes 90. aastase vahega kujundab USA leiutaja rahvaloenduse tarbeks perfokaardisüsteemi ja selle loomine võttis tal aega kolm aastat – väidetavalt säästis USA valitsus selle lahendusega rahvaloenduse läbiviimisel 5 miljonit dollarit. Põnev on see, et just selle leiutaja praktilisest ideest sai alguse ettevõte IBMi.


Sõjad oma õuduses on olnud tugevaks tõukejõuks ideedele ja tehnoloogia arengule. 1944 kavandas Briti insener Tommy Flowers Colossi, mis loodi natside II maailmasõjas kasutatava keeruka koodi purustamiseks. Kokku tarniti kümme erinevat masinat, millest igaüks kasutas umbes 2500 vaakumtoru. Need masinad vähendasid koodide rikkumiseks kuluvat aega nädalatest tundidesse, mistõttu ajaloolased arvasid, et sellega lühendati oluliselt sõja kulgu mõistes natside kavatsusiii.


1975 ilmus ajakirjas Popular Electronics Altair 8800 kui maailma esimene miniarvutite komplekt, millele Allen ja Gates kirjutasid tarkvara (kasutades selleks keelt BASIC). Tarkvara kirjutamine õnnestus, sest samal aastal lõid nad oma tarkvaraettevõtte Microsofti.


Rahast. 1970. aasta IBMi suurarvuti maksis 4,6 miljonit dollarit ja töötas kiirusel 12,5 MHz (12,5 miljonit juhist sekundis). Pärast mikroprotsessori leiutamist 1971. aastal suurenes arvuti kiirus eksponentsiaalselt ja arvutite hinnad langesid hüppeliseltiii.




Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

 R. Falkvinge’i ja C. Engströmi teoses The Case for Copyright Reform toodud lahendusi hindama asudes on tähelepanuväärne, et teos ise on justkui avaldatud juba 2012. Huvitav oleks tutvuda analüüsiga, kas ja mida on autoriõiguses pea 10 aastat hiljem muutunud ja kas ka suunas, kus autorid on autoriõigustele positiivset mõju prognoosinud. Tundmata kehtivat autoriõigusega seonduvat regulatsiooni, tundus atraktiivne ettepanek Free Non-Commercial Sharing. Tõsi on see, et igapäevaselt käib tohutu info vahetus, kus jagatakse omavahel filmiklippe, muusikavideosid või -palasid, maastikuvaateid, kokkuvõtteid, õpetusi-juhiseid või lihtsalt kellegi tähelepanuväärse tsitaati. Tervemõistuslik on lähenemine, kus erakasutuseks – isikute endi vahel – selline teabe jagamine ja vahetamine on tasuta ja teadmisega, et kellegi autoriõigusi sellega ei rikuta. Iseküsimus on, kus jookseb piir erakasutuse ja ärilisel eesmärgil kasutamise vahel. Tõenäoliselt selle piiri paikaloksutamine on kohtusüsteemi töö. Huv
Read more
Milline on hea IT-juht? Ideaal on vaid paberil ja õpikutes, reaalne elu koosneb aga inimestest oma tugevuste ja nõrkustega. Küsimus on selles, millised omadused hetkel prevaleerivad ning milline omadus konkreetses keskkonnas sobivaim. IT-juhti iseloomustades mõtlen kahele Eestis töötavale juhile. Üks neist on pikaajalise kogemusega riigiteenistuja kuuludes tippjuhtide ringi ning teine konkreetse meeskonna juhina töötav erasektori esindaja. Algatuseks tippametnikust IT-juhist. Teda võiks minu hinnangul iseloomustada terminiga juht (leader) – tal on üsna selge ja ambitsioonikas pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda. Sihtide seadmisel on ta innukas, „raamidest“ väljapoole mõtteviisiga ning tahtega asju teha ning muuta. Oma sorava ja sõbraliku-toetava jutuga suudab ta kaasa haarata meeskondi. Ka on minu hinnangul tema iseloomustamiseks paslik kasutada väljendit juht kui arengumootor. Ta on ise uudishimulik, avatud muutustele ja suudab seda oma töökeskkonda kaasa tuua. Mille vastu ta aga aeg-aj
Read more
  Traditsioonilise meedia all mõistame eelkõige raadiot, televisiooni, ajakirjandust. Võib vast tõdeda, et ega pealekasvav põlvkond ei ole enam sugugi sama tarbija meediale kui seda meie emad või vanaemad. Samas on traditsiooniline meedia uudiste edastuskanalina endiselt põnev uurimisobjekt ja ühe selle leiuna on tänases internetti kolinud uudistevoo kõrval hinnatud efektiivseks traditsioonilist meediat just reklaamsõnumite edastamises 1 . Uus meedia on muutnud vana meediat kardinaalselt - tuntumateks näideteks võib pidada veebiväljaandeid, ajaveebe, artikleid, reklaami, videomänge, sotsiaalmeediat. Näiteks sotisaalmeedia - mille sisu loovad osalejad ning milles inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetes kogukondades ja võrgustikes 2 – on võtnud märkimisväärse koha ja tarbijaskonna traditsiooniliselt meedialt. Inimesed soovivad lisaks uudiste kuulamisele, ilusate piltide vaatamisele või ajakirjade sirvimisele ka ise kaasa rääkida, arvata, küsida ja kommenteerida.
Read more